Abistame Tallinna noormees Imret

Hei, sõbrad!

Paar päeva tagasi pöördus meie poole abipalvega Tallinnas elav noormees Imre. Ta pöördus Naerata Ometi ja meie kõigi poole viimase võimalusena, kuna kõik muud võimalikud variandid on juba läbi käidud, kuid abi ei kusagilt. Räägime alustuseks tema loo, miks ta abi saamiseks meiega ühendust võttis ning kust kõik alguse sai.

„Kõik algas mõned aastad tagasi, kui ootasime toonase elukaaslasega oma esimest last. Olin väga rõõmus ja elevil, kuna olin last juba ammu tahtnud. Saatusel olid aga kahjuks muud plaanid ja ühel oktoobrikuu õhtul sain teada, et kaaslasel olid tekkinud terviseprobleemid. Teda ei õnnestunud päästa. Kuna rasedus oli alles napilt poolele lähenemas, ei saanud päästa ka last.“

See lõi Imrel jalad alt ning maailm muutus kohaks, kus ta ei tahtnud enam elada. Õnneks sai hea sõbra ja psühholoogi abiga hullem ära hoitud ja ta ei teinud endale viga.

Pärast seda sai Imrest magnet, kes tõmbas enda külge üksikemasid, kes kasutasid kahjuks noormehe olukorda ära ja nägid selles võimalust enda ja oma laste majandusliku seisu parandamiseks. Ehk siis – oluline oli ainult raha. Kuna Imre oli hiljuti lapse kaotanud, tahtis ta väga kõiki maailma lapsi päästa ja aidata. Tekkis ka vajadus maksta ühe enneaegselt sündinud lapse operatsioonikulud. Kuna tal endal sel hetkel raha polnud, siis võttis ta laenu, et laps saaks päästetud.

Imre ise ütleb:

„Jah, ma tean, et olin ise loll, aga selles olukorras ei mõelnud ma selgelt ja tahtsin kõiki lapsi aidata, isegi kui mul puudusid selleks reaalselt võimalused.“

Aeg läks edasi ja tundus juba, et asjad liiguvad paremuse poole. Tekkis võimalus investeerida ühte oma unistuste projekti ja avada toitlustuskoht. Sõber rääkis, et hakkab looma Tartusse kohvikut ja otsib selleks partnerit, ning tegi Imrele ettepaneku kampa lüüa. Imre oli kohe nõus ja nad leppisid kokku, et ta kannab aja kokkuhoiu mõttes investeerimisraha otse sõbra kontole, kuna too on kohapeal ja saab asju ajada. Kuna Imrel oli tol hetkel hea ja tasuv töökoht ning ta oli pimestatud omaenda söögikoha avamise võimalusest, sai pangast võetud suured laenud ja kantud sõbra kontole, keda ta usaldas. Peagi saabus aga esimene epideemialaine. Valitsuse korraldusega suleti kõik meelelahutus- ja toitlustusasutused. Neil polnud küll kohvik veel avatud, aga Imrele laekus teade, et kahjuks läks asi rappa ja rahad on läinud – kohvikut ei tulegi. Seejärel lõpetas sõber Imrega suhtlemise. Noormees hakkas uurima võimalusi oma raha tagasisaamiseks. Kuna ta oli aga kandnud raha sõbra isiklikule kontole ja selgitus oli “ülekanne”, siis ei saanud ka tõestada, mille tarbeks raha kontole kanti.

Lõpuks leidis ta endale toreda ja väärilise elukaaslase, kellel juba oli üks laps. Nad hakkasid koos elama. Ja nüüd on perre tulemas veel üks laps. Sünnitus on märtsis, last on pere nii kaua oodanud. Hetkel on peres kolmeaastane preili, kes on suur õnn ja rõõm, aga seda enam on noormees ahastuses ja stress tahab lausa tappa. Mehena tahab Imre pakkuda oma perele parimat, aga hetkel on seis selline, et ta käib tööl selleks, et saaks maksta pangalaenu kuumakseid ja kütusearvet tööle sõitmiseks. Kuna aga kõik hinnad kasvavad meeletus tempos, siis kardab ta, et varsti jääb ka palgast väheks, et kõik ära maksta.

Oleks ta üksi, ei paluks ta abi. Hetkel on ta aga sellises seisus, et mõtleb juba oma elukindlustuse peale, kuna ta ei tunne, et suudaks olla abiks oma kaasale ja lastele.

„Samas tahan ma näha oma lapsi kasvamas ja kuulda nende naeru ja nuttu. Näha nende pisaraid ja olla neile rasketel aegadel toeks. Koos nendega rõõmustada.“

Imre asus pankadega läbi rääkima, et saada oma laenudele refinantseerimist ja vähendada kuumakseid. Kahjuks ei soovi pangad suure laenukoormuse tõttu talle vastu tulla.

Kallid sõbrad! Kui keegi tunneb, et saab ja tahab kasvõi natukenegi aidata, siis on Imre pere ütlemata tänulik elu lõpuni. Imre ise ei arvagi, et keegi peaks soovima tema sinisilmsust ja rumalust kinni maksta. Ta ütleb, et teab, et ta on ise need vead teinud ja peab ka ise vastutama. Vanasõna ütleb aga, et häda ajab härja kaevu – nii on ka Imre puhul. Ehk saab natukenegi mingit leevendust, olgu või hea nõu näol.

Meie Naerata Ometi meeskonnaga üritame veel kord rääkida pankadega ja laseme juristil üle vaadata võimalused raha tagasisaamiseks, kasvõi osade kaupa. Me tahame aidata peret ka toidu, riiete ja mänguasjadega.

Imre ise kardab, et avalik abipalve võib teha mõnele tema kallile inimesele haiget. Ta loodab siiski, et teda mõistetakse, kuna ta palub abi viimases hädas.

Sõbrad! Meie usume, et headus on maailmas olemas.

Koos suudame enamat.