Tere, armsad sõbrad!
Täna räägime loo noorest emast, kes peab üksi lapsi kasvatades võitlema bürokraatia ja võlausaldajatega. Tema tõsine mure läks meile südamesse ning tahame teda igati aidata.
Üksikema Marju (nimi muudetud) elab Harjumaal koos oma kolme lapsega, kellest üks on erivajadusega. Marju ei suitseta ega tarbi alkoholi. Ta on lihtsalt jäänud elu hammasrataste vahele.
Koroonapuhangu alguses jäi Marju töötuks ning tal pole enam õnnestunud ametit leida. Kahjuks ei läbinud ta uues töökohas katseaega, kuna pidi oma lasteaialapsega pidevalt haiguslehel olema. Tema teine, erivajadustega laps ei saanud kodusel distantsõppel hakkama. Riik võimaldas küll Marjul koju jääda ja oleks seda ka rahastanud. Kahjuks polnud Marju tööandja sellega nõus ja tema tööleping lõpetati enne katseaja lõppu.
Marju on küll töötukassas arvel, aga toetust talle enam ei maksta. Ta otsib järjepidevalt uut töökohta, kui pole seda veel leidnud. Ta elab 45 kilomeetri kaugusel Tallinnast ja tema tööaeg peaks olema umbes 8.00-17.00, et ta saaks hommikul viia lapse lasteaeda ja õhtul talle järele minna. Marju ei saa teha füüsiliselt rasket tööd, kuna tal on olnud mitu seljaoperatsiooni.
Lisaks eelnevale peab ta arvestama ka sellega, et tal on kodus erivajadustega laps, kes on autist ja ATH diagnoosiga. Enne kui Marju pole leidnud tugiisikut, ei tohi last omapead koju jätta.
Töökaotuse tõttu ei suuda Marju enam maksta laenu ja järelmakse. Antud hetkel on võla suurus kokku üle 5000 euro. Marjul ei ole seda raha aga mitte kuskilt võtta, sest tema ja ta lapsed elavad põhiliselt lapsetoetusest. Kohalik omavalitsus toetab Marjut miinimumsummaga. Tänu sellele saab ta vähemalt kommunaalid ja elektri makstud.
Raske majandusliku olukorra tõttu tuli vald talle vastu ja vabastas ta pooleks aastaks lasteaia kohatasust. Samuti pakub vald omalt poolt toiduabiks kuivaineid.
Sellest kõigest jääb aga väheks, et sügavast august välja tulla.
Suuremate laste isad oma lapsi majanduslikult ei toeta. Üks neist on juba aastaid kuskil tundmatus kohas välismaal, teisel on probleeme alkoholi ja seadustega. Kõige noorema lapse isa toetab mõnikord, kui see on võimalik.
Marju on pidanud elu jooksul oma keskmise lapse isaga väga palju kolima ning joomist ja vägivalda kannatama, kuniks asi jõudis politseisse ja mees pandi vanglasse.
„Meie olukord on olnud niivõrd raske, et olen otsinud prügikastidest taarat, selleks et hommikul piim ja sai lauale panna või pudrupakk osta. Olen ööd läbi magamata. Mul on hirm teadmatuse ees: kuidas me hakkama saame? Minu erivajadustega laps vajab stabiilset keskkonda. Uus elukeskkond ja uus kool lööksid tal pea sees jälle kõik väga sassi. Oleksime taas alguses. Lapsel on diagnoositud autism, seega peab meil olema kõik korraldatud päevaplaani alusel kellaajaliselt, mis on väga kurnav.“
Võtsime veelkord ühendust valla sotsiaaltöötajaga, kes on väga abivalmis ja panustab ka võimaluste piires oma abiga. Meie jurist tegeleb Marju võlanõustamisega. Oleme võtnud ka ühendust erinevate tööandjatega ja aitame Marjul uut töökohta leida. Saime kohtutäituriga kokkuleppele, mille põhjal koostati parematel tingimustel uus maksegraafik.
Marjul ja ta lastel oleks vaja toiduabi köögiviljade näol ja lastel talveriideid, mida ema hetkel osta ei jaksa.
Kallid sõbrad, paneme kõik koos õla alla ning aitame Marjut ja tema lapsi. Kui teil on võimalik anda oma rahaline panus, aitame tal üheskoos võlga tasuda. Lisaks on teretulnud kõiksugu toiduabi ja riideabi
